Läti raamatuklubi õhtud

XI läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi üheksas ​​kohtumine toimub 5. detsembril 2024 kl 18.30 raamatupoes "Biblioteek" (Kastani 42, Tartu).

Räägime Rvīns Varde raamatust "Mis siin toimub" (2020, tõlkinud Ilze Tālberga, kirjastus Mina Ise).

Varde raamat „Mis siin toimub“ sai 2020. a. kevadel Läti kirjandusauhinna (LALIGABA) parima debüüdi eest. Raamatus on kuni leheküljepikkused mõtisklused, enamasti selle üle, mida autor näeb, kui kohvikulaua taga töötades pilgu tõstab ja ringi vaatab.
Arvustused teose „Mis siin toimub“ kohta on olnud vastakad – on inimesi, kes on vaimustuses ja kiidavad teost taevani, kuid samas on neid, kes küsivad: „Mis siin ometi toimub?“. On öeldud ka seda, et kuigi tekstikesed on kirjutatud lihtsas keeles, tekitab iga loo lõpp sellise mõtepausi – tasub seda kirjutatut veidi rohkem seedida.

X läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi kümnes ​​kohtumine toimus 7. novembril 2024 kl 18.30 raamatupoes "Biblioteek" (Kastani 42, Tartu).

Rääkisime Inga Gaile raamatust "Klaas" (2018, tõlkinud Aive Mandel, ilmunud Loomingu Raamatukogus).

Romaan kuulub Läti ajaloost inspireeritud sarja „Meie. Läti, XX sajand” ja selle aineseks on 1930. aastad. Erinevate minajutustajate silmade läbi joonistub pilt omaaegsest vaimsest ja poliitilisest õhustikust, kuid samal ajal jutustatakse siin lugu armastusest, õnne ja hingerahu otsimisest, loobumistest ja leidmistest, mis käib inimeseks olemisega kaasas igal ajastul.

IX läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi üheksas ​​kohtumine toimus 3. oktoobril 2024 kl 18.30 raamatupoes "Biblioteek" (Kastani 42, Tartu).

Rääkisime Andris Kalnozolsi raamatust "Kalender on mu nimi" (2023, tõlkinud Contra, Postimehe Kirjastus).

Romaani peategelane on ebahariliku vaimse tervise seisundiga noor mees. Vahel tundub, et ta pea töötab nagu lapsel, teinekord, et paremini enamikust täiskasvanutest. Loo struktuuri moodustavad väikelinna kirikuõpetajale kirjutatud kirjad, kus peategelane kajastab oma elus toimuvat, sedasi nii iseennast kui ka ümbritsevat maailma tundma õppides. Õnnetu armumine on tekitanud temas vajaduse õppida pähe kõik kalendrisse märgitud nimepäevad, et „pääseda lähemale“ armastatud tüdrukule, sest kõigist nimedest üks peab olema tema oma. Oskarsi ehk Kalendri mälu eripära ja võime keskenduda üleloomulikul moel spetsiifilistele ülesannetele mitte üksnes ei ava väga erilise psühholoogilise kangelase portreed, vaid käivitab ka liigutavaid, haaravaid ja lõbusaid sündmuste pöördeid.

VIII läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi kaheksas ​​kohtumine toimus 5. septembril 2024 kl 18.30 raamatupoes "Biblioteek" (Kastani 42, Tartu).

Rääkisime Andris Akmentiņši raamatust "Õpetajad" (2021, tõlkinud Contra, ilmunud kirjastuses Mina Ise).

„Õpetajad“ viib meid peamiselt Hruštšovi aega ja näitab külakooli õpetajate, aga ka õpilaste silmade läbi nõukogude süsteemi absurdsust. Raamatu keskmes õpetajate pere, kus antakse põlvest-põlve teatepulka edasi. Lehmalüps enne kooli minekut, liikumispiirangud metsas ja mere ääres, esmapilgul mugava komsomolitöö kibedad viljad, küla salaplaan jõuda esimesena maailmas kommunismi ja lihtsate inimeste keerulised suhted loovad sündmustiku, mis avaneb kiht-kihilt raamatu nelja peakangelase erinevatest vaatenurkadest. Raamat sobib nii vanemale põlvkonnale nostalgiaks kui ka nooremale ettekujutamiseks, millist elu tookord elati.

VII läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi seitsmes ​​kohtumine toimus 6. juunil 2024 kl 18.15 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis (Lossi 3-207).

Rääkisime Kristīne Želve raamatust "Juukselõikaja-tüdruk" (2014, tõlkinud Hannes Korjus, ilmunud Loomingu Raamatukogus).

Läti noorema põlve prosaisti ja režissööri (Kristīne Želve, sünd. 1970) jutukogus sisalduvad lood on kui ajavoost väljanopitud kaadrid, mis maalivad lugeja silme ette ühtaegu grotesksed ja elulised portreed läti noortest kunstiinimestest XX sajandi viimase kümnendi murrangulistel aastatel.

VI läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi kuues ​​kohtumine toimus 2. mail 2024 kl 18.15 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis (Lossi 3-207).

Rääkisime tuntud läti lavastaja Alvis Hermanise raamatust "Päevik" (2018, tõlkinud Contra, Tallinna Linnateater).

„Päevik“ dokumenteerib Euroopa tipplavastaja Alvis Hermanise töid, tegemisi ning mõtteid ja mälestusi hooajal 2015/2016. Ühe aastaga jõudis ta lavale tuua Gogoli „Revidendi“ Viini Burghtheateris, Brodski luulel ja meeste omavahelisel sõprusel põhineva Barõšnikovi monolavastuse „Brodski/Barõšnikov“ Riia Uue Teatri egiidi all, Berliozi ooperi „Fausti hukkamõistmine“ Pariisi rahvusooperis, Verdi ooperi „I Due Foscari“ (kaasategev Plácido Domingo) La Scalas ning Straussi „Danae armastuse“ Salzburgi festivalil. Lisaks sellele toimusid Houellebecqi romaanil „Alistumine“ põhineva lavastuse proovid Riia Uues Teatris ning järgmiste hooaegade lavastuste stsenograafia ja kostüümikavandite loomine.

Mõtisklevas ja ladusas stiilis kirjutatud „Päevik“ pakub avastamis- ning äratundmisrõõmu nii põhjalikele teatrigurmaanidele kui lugejatele, kes Hermanise maailmaga alles tutvust loomas.

V läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi viies ​​kohtumine toimus 4. aprillil 2024 kl 18.15 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis (Lossi 3-207).

Rääkisime Alberts Belsi romaanist "Puur" (1974, tõlkinud Ita Saks, ilmunud kirjastuses Eesti Raamat).

Romaan räägib arhitekt Edmunds Bērzsist, kelle kurjategija Kārlis Dindāns metsas puuri lukustab. Kadunud arhitekti otsib kriminalist Strūga, kes oma tööülesandeid täites tasapisi tuttavaks saab keskklassi tüüpilise esindaja Bērzsiga. Vaid õnnelik juhus viib ta Dindānsi jälile, kes põhjendamatu armukadeduse tõttu vangistas Bērzsi talli, kus kunagi hoiti hobuseid. Bērzs, olles puuris, toitub pähklitest, seentest, tuvidest ning vabaneb ka podagrast ja ülekaalust. Ta hindab üle oma elu, oma suhet ühiskonnaga. Bērzsil on aega eksistentsiaalseteks mõtisklusteks iseendast puuris, puurist endas ja puuri probleemidest ühiskonnas.

IV läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi neljas ​​kohtumine toimus 7. märtsil 2024 kl 18.15 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis (Lossi 3-207).

Rääkisime Rasa Bugavičute-Pēce romaanist "Poiss, kes nägi pimeduses" (2021, tõlkinud Contra, ilmunud kirjastuses Mina Ise).

Jēkabs on täiesti tavaline poiss, kes tahab kassipoega, lahedat jopet, sõpradega ujumas käia, tüdrukule telefonist sõnumeid saata. Samas üldse mitte tavaline, sest tema mõlemad vanemad on pimedad, aga ta ise näeb väga hästi. Ta tuli ilmale, sest tema ema elu eesmärk on saada hakkama kõigega, millega nägijadki – sealhulgas lapse sünnitamise ja üles kasvatamisega. Lugeja saab kaasa elada kümnele aastale Jēkabsi lapsepõlvest – kuidas on peaaegu sünnist saadik hoolitseda oma vanemate (ja vahel ka terve ühiselamutäie pimedate inimeste) eest, ja kuidas ta on aeg-ajalt sunnitud seda eelist kavalalt ära kasutama.

III läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi kolmas ​​kohtumine toimus 25. jaanuaril 2024 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis.

Rääkisime Inga Grencberga romaanist "Armunud saatusesse" (2022, tõlkinud Merle Vare, ilmunud Helios kirjastuses).

Amor fati – armasta oma saatust. Võta vastu kõik, mida saatus teele paiskab, pidamata seda heaks või halvaks. Aktsepteeri. Õpi sellest. Ole tänulik. Jää iseendaks.

Armastuse olemus võib olla vastandlik: ühel veerel on selle puhtaim väljendus usalduse, mõistmise ja tõelise intiimsusega, teisel veerel aga hoopis mürgine ja hävitav sõltuvus. Loo kangelane Alise elab alatasa neis äärmustes. See on justkui ühe sügava hinge striptiis, mida lugejal on aeg-ajalt ehk valuski pealt vaadata. See on tants elu ja surmaga.

II läti raamatuklubi õhtu

Läti raamatuklubi teine ​​kohtumine toimus 14. detsembril 2023 Tartu Ülikooli raamatukogus (Kullamaa ruumis).

Rääkisime Jānis Joņevsi romaanist "Jelgava 94" (2017, tõlkinud Mikk Grins, Randvelt Kirjastus).

"Ministry – see oli fantastiline. Jesus Jones samamoodi, ja Sonic Youth, ja KMFDM, ja Psychopomps, nagu ka Temple of the Dog. Sellega olin abi saanud Kārliselt, mu klassivennalt esimesest klassist, siiani kombetu huligaan, kes oli mulle kord jalkas jalaga kõhtu virutanud. Nüüd olime millegipärast rääkima hakanud ja ta andis mulle, nagu oleksid need olnud narkootikumid, relv või keelatud kilpkonn, paar kassetti. Need oli tavaliselt kusagilt hanki- nud tema vend. Kārlis ütles, et nad olid vennaga Nirvanat kuulanud juba enne 1994. aasta 5. aprilli, kas te usute sel- list juttu?
Nirvana. See oli ikka maailma tipp. Tõsiselt, see oli isegi parem kui the Cranberries, parem kui Dolores O’Riordani sügavad silmad.

I läti raamatuklubi õhtu

Esimene kohtumine toimus 16. novembril 2023 Café Truffe´s ja esimeseks raamatuklubi raamatuks oli valitud Nora Ikstena romaan "Emapiim" (2018, tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra, välja andnud kirjastus Hunt).

Romaan areneb kahe paralleelse jutustusena. Üks neist on 1969. aastal sündinud ja emaarmastuse puuduses üles kasvanud tütre lugu. Teine 1944. aastal sündinud ema lugu, kes andeka günekoloogina ennast töö abil kõigest ümbritsevast ära lõikab. „Emapiim” kannab lugeja läbi enam kui nelja aastakümne, keskendudes aastatele 1970–1980. Petlikult lihtsas keeles kirja pandud jutustus tegeleb küsimustega vabadusest ja võimust, emadusest ja usust.

Romaan on tõlgitud juba 40 erinevasse keelde, olles seeläbi üks enim tõlgitud teos läti kultuuriloos.